Lahingud Lääne-Virumaal Porkunis, Assamallas ja Kadrinas 1944.a
Hanno Tamm
77 aastat tagasi kees sõjategevus peaaegu kogu Euroopas ja Vaikse ookeani ruumis. Suurriikide armeed võitlesid teineteisega – sõja ohvriteks langesid miljonid sõdurid ja tsiviilisikud, terved majandused varisesid kokku. Sõja algatajad 23.08.1939.a. Saksamaa ja N. Liit olid võitlusvalmis, neile terendas perspektiivne maailmavallutamine. Aga Saksamaa läks oma antisemiitliku poliitika ohvriks – ta ei arvestanud, et USA Wall Streeti pankurid valitsevad maailma raha kaudu. USA maailma suurim majandus käivitas mitmekülgse sõjatööstuse ja varustas efektiivselt kogu Hitleri vastast koalitsiooni sõjatarvikute, relvade, toiduainete ja eriti efektiivsete transpordivahenditega. 1941.a. sõjasuvi näitas Punaarmee viletsat varustust ja relvastust.
Saksa armee peatas Moskva all kindral külm. Ameeriklased teadsid hästi N. Liidu kehva olukorda ja nägid võimalust – toita, riietada ja relvastada Punaarmee – nende kahurilihaga on võimalik võita Saksamaa. Nii ka läks. Ameerika abi – Lend Lease – tingimusteks N. Liidule oli Kommunistliku Internatsionaali likvideerimine, juutidele autonoomia, kirikud ja sünagoogid lahti ning sõjaväes pagunid õlgadele. Suurriikide poliitikast ja sõjalistest kokkulepetest ei teadnud sõjamehed mitte midagi. Saksa armeesse mobiliseeritud Eesti sõjamehed võitlesid nagu Vabadussõjas isamaa eest idavaenlase vastu. Stalinliku ajupesu läbinud punaarmeelased võitlesid totaalse režiimi ränki käske täites oma Suurt Isamaasõda. Neid aeti tihti lahingusse nagu visataks põhku tulle. Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestel oli vaid üks soov – saada koju. Eesti Diviisi sõjameeste põhikatsumusteks 1944.a. kujunesid võitlused Virumaal Narva all, Sinimägedes ja Tartu all. Sinimäed on koht, mis jääb igavesti ajalukku. Seal peatati Punaarmee! Täna oleme jälle Virumaal Rakveres ja meie ligidal on Eesti mandri ühe viimase lahingu - Porkuni lahingu paik. Porkuni lahing kujunes vennatapulahinguks, sest mõlemal vaenupoolel olid eesti sõjamehed. Narva poolt taganevad Eesti Diviisi sõdurid püüdsid pääseda läände – koju. Osa neist olid juba jõudnud varjuda metsadesse ja küladesse. Punaarmee Eesti Korpuse võitlejad kiirustasid Tartu ja Avinurme alt Tallinna poole. Oli teada, et Sinimägedest on teel Tallinna poole Punaarmee vene väeosad. Oli vaja jõuda enne neid Tallinna, et kindlustada pealinnas kord keerulisel sõja ajal. See asi läks korda! Porkuni lahinguväljal kohtusid 21.09.1944.a. hästirelvastatud Punaarmee Eesti laskurkorpuse sõjamehed ja koju taganevad käsirelvadega varustatud Eesti Leegioni võitlejad. Osa leegionäre paigutati Loksa küla Tammemäe talu metsaserva taganemisteed kindlustama.
Üle lageda välja saadeti Eesti laskurkorpuse mehed vastase tule all rünnakule. Nad liikusid järk-hüpetega ja roomates edasi. Paljud neist jäid liikumatult lamama. 73-st langenud korpusemehest enamus olidki selle mõttetu rünnaku ohvrid. Pärast kogupauku punaarmee raskerelvadest ja läbirääkimisi andsid Saksa poole võitlejad end sõjavangi. Kes sai, see põgenes lahingupaigast kodu poole. Metsad aitasid varjuda.
Porkuni lahinguga seotud võitlused arenesid ka Assamalla ja Kadrina ümbruses. Assamallasse olid kogunenud sõjapõgenikud ja leegionärid, kes otsisid koduteed läände. Need olid Eesti Diviisi ja Piirikaitserügemendi sõdurid. Porkunis käis lahing, sealt oli tee suletud. Kuidas pääseda läbi lääne poole? Siis ilmus teeristile grupp Narva Pataljoni leegionäre. Rõõmuhõise käis läbi rahva – nende meestega me pääseme läbi! Nii suur oli rahva usaldus Narva Pataljoni vastu! Punaarmee õhuluure oli juhatanud tankid ja nendel asunud dessandi Assamallasse.
Juba Kreutzvaldi „Kalevipojast" tuntud Assamalla võitlusväljal võtsid leegionärid Maksamäel sisse lahingu positsiooni. Peagi ilmusid kolm nõukogude tanki külavahele. Läks ägedaks tulevahetuseks. Kolm tanki purustati, dessant praktiliselt hävitati. Äge lahing nõudis palju ohvreid, eriti venelaste hulgas.
Leegionärid taandusid lahingust Lasila poole. 22.09.1944.a. ületati Tapa-Tartu raudtee Nõmmkülas ja jõuti Järvamaale.
Kadrinas toimus väike lahing 20.09.1944.a. pärastlõunal. Väike-Maarja poolt läbi Assamalla olid jõudnud kolm veoautot taganevate leegionäridega Kadrina teeristi. Neid ründasid Sinimägedest Tallinna poole liikuvad Punaarmee tankid. Tankidel oli dessant. Lahingus purustati autod ja leegionärid taandusid vastutuld andes Neeruti metsa. Langes viis leegionäri. Nende surnukehad lömastati tankiroomikute all.
Langenutele on rajatud mälestuskivi Kadrina bussijaama juures. Porkuni lahingus langenud Punaarmee Eesti laskurkorpuse sõjamehed on maetud Loksa külla Veskimäele. Nende hauad on väärikalt hooldatud läbi aegade.
Lugupeetud Eesti Leegioni veteranid!
Teil on sõjalaul: „Aeg sangarid kord unustab ja tandrid tasandab...!" Nõukogude võim tasandas Teie relvavendade hauad. Aga me ei ole mitte midagi unustanud. Hauad taastati 1989.a. ja püstitati vaskristid. 2008.a. avati Eesti Vabariigi Valitsuse toel Vistlas esimene Eesti sõjameeste kalmistu. Seal toimub igal aastal 21. septembril lahingus langenute mälestuspäev.
Porkuni lahingus langenute mälestus on väärikalt tähistatud!
____________________________________________________________________________
Muutus
Nadja Vainus
Tamsalu kiriku koguduseliige
Elu üks vältimatu osa on muutused. Muutusi on nii suuri kui väikeseid, aga alati kaasneb muutustega kohanemisvõime proovile panek. Tihti tekitavad muutused meie elus ülemäärast stressi. Antud ajahetke suurim muutus on pandeemiaga hakkama saamine. Aasta algus oli eriti raske, kui kogu maailm oli Covid-19 tõttu lukku pandud ja inimeste vaheline suhtlus oli võimalik ainult virtuaalsel teel. Muutustega selguvad tihti ka vead paljudes elukorralduste valdkondades. Selliste muutustega toimetulek nõuab tarkust ja kannatlikkust Jumala käest. Lukku pandi ka kõik kirikud, aga kuidas koguduseliikmetega suhelda, kui paljudel vanematel inimestel ei ole arvuti kasutamise oskuseid. Jälle toimus muutus, mis päädis arvuti õppega, et omavahelist sidet pidada ja Jumalateenistusi jälgida.
Kevade saabudes märkasime muutusi esmalt looduses, kus rohelus ning õitsemine võtsid aina enam võimust. Looduse muutusega sai alguse ka pandeemia selgroo murdumine. Tasapisi tuli ühiskond lukus olekust lahti ja elu muutus vähemalt väliselt endiseks. Maikuu oli nelipühakuu ehk Püha Vaimu välja valamise kuu. Sellest sündmusest tingituna sai alguse Kristliku kiriku sünnipäev. Kristlastel on see väga tähtis püha. Isikliku Püha Vaimu läbikogemise teel, toimusid inimeste eludes suured muutused.
Juunikuu alguses alustati Tamsalu kiriku remondiga. Seda muutust olime ammu oodanud. Kirikul vahetatakse aknad ja uksed. Uue ilme saab välisfassaad. Kahjuks ei jätkunud raha siseruumide renoveerimiseks. Edaspidi on kogudusel plaanis avada lastele pühapäeva kool. Hädasti vajab remonti kooripealne ruum, selleks loodame abi ja mõistvat suhtumist valla poolt, kiriku töö edasi jätkamiseks. Matusetalitused toimuvad edasi nii kirkus kui ka kiriku eesruumis. Kirikust omakse ärasaatmiseks ei pea olema koguduseliige.
Koguduses seespool toimus samas muutus juhatuses, kus valiti kogudusele uus juhatuse esimees . Koosoleku lõpus palvetasime Jumala poole paludes armu uuele juhatuse tööle. Muutused on toimunud ka meie iga üksiku, nii kristalse kui ka mitte kristlase elus. Kristlased teavad kellelt abi ja tarkust paluda, kui eluraskused kätte tulevad. Selleks on kristlastel toeks usk. Usk on kindel alus, see ei muutu, toimugu meie eludes mistahes muutused. Ilm muutub ja olukorrad muutuvad, aga hea on kinnituda sellele, et Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti. Kuidas aga maailmainimesed eluraskustega hakkama saavad? Ka neile on kirikuuksed alati avatud.
Kogudus on kiriku remondi ajal Jumalateenistusi edasi pidanud. Juulikuu viimasel teenistusel oli koguduses suur pidupäev, sest siis ristiti koguduses kaks noort inimest. Rauno Roosipuu ja Carol Roosipuu. Kui inimene leiab Jumala oma nooruses, on tema elutee sirge ja selge.
Juhatuse viimasel koosolekul arutasime läbi paljud küsimused, et kirikuelu elavamaks muuta. Et kirik jõuaks inimestele lähemale, selleks kutsub koguduseliige Kaido Klemmer "Avatud kiriku tundi" kõiki inimesi, kelle probleemid vajavad lahendamist. Tund toimub kaks korda kuus. Teated paneme Tamsalu teadetetahvlitele ülesse ja ka Facebooki lehele. Piiblitunde hakkab läbi viima ka diakon Juhan Rumm, ka nende tundide ajakava kohta tuleb avalik teade. Piibel ütleb, et palvetage ja olge ühel meelel koos ning Jumal vastab üksmeeles ja usus palutud palvetele. Kui me tunneme, et tahame millegi eest koos teistega tänada või vajame eestpalvet, siis on vaja palve panna selleks kirikusse ülesse pandud kasti. Teine võimalus on tulla kirikusse veerand või pool tundi enne jumalateenistuse algust ja anda oma eestpalvesoov kas suuliselt või kirjalikult õpetaja kätte.
Kallis Tamsalu rahvas , olete kõik väga oodatud kiriku remondijärgsele koguduse Tänu Jumalateenistusele .See on vaimulik pidu, mis pühitseb kogu elu ja maailma.
Jumal teid väga õnnistagu, teid tervitab koguduseliige Nadja Vainus.
____________________________________________________________________________
Tamsalu Gümnaasiumi projektikohtumised
Projektikohtumine eriolukorras
Kristjan Vällmann
10. klass
26.–30. mail toimunud projekti "From school to life - my knowledge helps me in my daily life" kohtumisel osalesid Tamsalu Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased koos eakaaslastega Türgist, Rumeeniast, Kreekast ning Poolast. Kohtumise teemadeks olid taastuvad energiaallikad, nende kasutamise võimalused ning puudused. Algselt oleks pidanud kohtumine toimuma Türgis, kuid kõikide osalejate tervise huvides otsustati see korraldada Zoomi keskkonnas.
Kohtumise alguses esitlesid Türgi kooli õpilased taastuvenergia olukorda nende kodumaal – milliseid energiaallikaid on võimalik Türgis kasutada, kuidas on sealne ühiskond muutustega kohanenud jne. Samuti selgitasid Türgi õpilased täpsemalt taastuvenergiaga seotud tehnoloogiat ning sellega kaasnevaid probleeme. Pärast türklaste esitlust võrdlesime nende olukorda Eestiga. Põhiline erinevus on, et Türgi kliima ning geograafilise asendi tõttu on seal võimalik kasutada oluliselt suuremal määral päikese- ja loodete energiat.
Kohtumise osaks oli ka loominguline üleseanne, mille teemaks olid meie riigi tulevikuplaanid taastuvenergia teemal ning see, kuidas suurendada kohalike inimese teadlikkust ning suunata neid vastutustundlikumalt käituma. Kümneminutilises videos peatusime nii Eestis problemaatilisel põlevkiviteemal kui ka viimaste aastate päikese-, vee-, tuule- ning vesinikenergia arengutel.
Lisaks erinevate energiatootmisviisidega tutvumisele aitas kohtumisel osalemine kaasa maailma energiaprobleemide mõistmisele ning erinevate paikade kliima- ning geograafiliste iseärasuste võrdlemisele. Samuti oli õpilastel võimalus praktiseerida inglise keelt.
Toitu saab valmistada ka veebi vahendusel
Annabel Aalpere
10. klass
"Learn for Life-Dare for More" on Erasmus+ projekt, kus osalevad Eesti, Läti, Türgi ja Bulgaaria kool. Projekt keskendub koolidevahelisele koostööle. Projektis vältel hõlmatakse teemasid, mis on seotud ettevõtlusõppe, uute tehnoloogiate ja matemaatika valdkonna põhipädevustega.
Projekti esimene veebipõhine kohtumine kestis kokku viis päeva, see sai alguse 26. mail, mil saime tutvuda teiste koolide ja õpilastega. Teisel päeval saime küpsetada ja proovida bulgaaria toitu, milleks oli lazy banitsa ning samuti õpetati meid meisterdama üllatuskarpe. Kolmandal ja neljandal päeval toimus koolitus juhtimisest ja meeskonnatööst. Viimasel päeval saime oma teadmisi meeskonnatööst rakendada, meile anti ülesandeks tiimiga teha ühiseid valikuid probleemülesannete lahendamisel, arvestades kõiki grupiliikmeid.
Projekti lõppedes oleme omandanud teadmised meeskonnatööst ja erinevatest inimtüüpidest, sellest, kuidas kõikide inimeste arvamust kuulda võtta ning neid valiku tegemisel kaasata.