Avalikud varjumiskohad
Päästeamet tähistab koostöös kohalike omavalitsustega Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega. Tapa vallas on välja valitud ja märgistatud kümme avalikku varjumiskohta:
- Tapa Valla Kultuurikeskus (Kesk tn 4)
- Tapa Keelekümbluskool (Nooruse 2)
- Tapa lasteaed Pisipõnn (Nooruse 11)
- Tamsalu Kultuurimaja (Sõpruse 3)
- Tamsalu lasteaed "Tamsalu maja" (Metsa 1)
- Tamsalu Spordikompleks (Tehnika 2A)
- Tamsalu jalakäijate tunnel (Paide mnt 3)
- Vajangu kool/lasteaed (Kooli 7)
- Jäneda loss (Lossi tee 1)
- Jäneda spordihoone (Spordihoone)
- Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
- Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
- Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
- Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
- Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid
- Üle Eesti märgistatud avalike varjumiskohtadega saab tutvuda Päästeameti kodulehel - https://www.rescue.ee/et/juhend/avalikud-varjumiskohad
Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele. Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms. Ohuteavituse teeb riik erinevate kanalite ja vahendite kaudu, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Nendeks on massimeedia, asutuste veebileheküljed ja sotsiaalmeediakanalid, Ole Valmis äpp ja koduleht, mobiiltelefonide sõnumid, vajadusel ka valjuhääldid, sireenid ja ukselt uksele teavitamine.
Eestis ei ole kehtestatud varjumiskohtadele ehitustehnilisi nõudeid ning kohtade omanikelt ei nõuta lisainvesteeringuid. Avalikesse varjumiskohtadesse ei ole täna mõistlik ette ladustada toitu, vett vms riknevaid aineid. Seda teevad ohu ilmnemisel nii Päästeamet kui ka kohalik omavalitsus ise.
Hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollis üle Päästeameti inspektor. Varjumiskohtade valikul lähtutakse põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, raudbetoonist ja ilma akendeta. Asuma peaks varjumispaik kohas, kus lähiümbruses võib tänavatel viibida palju inimesi või siis on selles piirkonnas palju inimeste varjumiseks mittesobivaid ehitisi. Varjumiseks sobivad ka näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad.
Avalikud varjumiskohad tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitse märgisega. Rahvusvaheline varjumiskoha märk tähendab, et sõjaõiguse mõistes on tegemist tsiviilkaitseülesandega objektiga, mida ei tohi rünnata või muud moodi survestada. Nende hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada kõigile vallaelanikele.