Tamsalu linn paikneb Eesti põhjaosas, Tallinnast ja Tartust 105 km, Pärnust ja Narvast aga 150 km kaugusel. 01.01.2017 seisuga on Tamsalu linnas elanikke 2155. 

Esimesed teated Wolter von Plettenbergile kuulunud rüütlimõisa Tamsal olemasolust pärinevad 1512. aastast. Viimased mõisaomanikud, kuni 1919. aastani, olid Uexküllid. Mõisa peahoone paiknes praeguse kultuurimaja asukohas, lisaks suvemõis Uudekülas. 

2012. aastal tähistas Tamsalu esmamainimise 500. aastapäeva ajalookonverentsi ja mälestuskivi paigaldamisega kultuurimaja kõrvale.

Tamsalu asula kasvamine ja arenemine on tihedalt seotud Tallinn-Tartu raudtee rajamisega aastatel 1874-1876. Esimene rong läbis Tamsalut 2. augustil 1876. Vabadussõja ajal sai Tamsalu laiarööpalise ja kitsarööpalise raudtee sõlmjaamaks, sest 1919. aastal valmis kitsarööpaline raudtee Tamsalust Türile (kitsarööpaline raudtee suleti 1972. aastal).

Raudtee andis tööd ja teenistust paljudele inimestele, tulu tõusis ka kohalikel talumeestel ning nii mõnedki suutsid oma rendikohad mõisnikult päriseks osta. Raudtee olemasolu avas võimaluse lubjatööstuse arendamiseks. 1880. aastast põletati lupja maa-ahjudes, Maa-ahjude omanikeks olid Tamsalu mõisnik parun von Uexküll ja Sääse mõisnik Limberg. 1898.-1913. aastal ehitas Tamsalu mõisnik ringahjud ja 1907. aastal avas Sääse mõisnik esimese šahtahju. Lubjakivi transportimiseks ehitati kitsarööpaline raudtee Tamsalust Võhmuta karjäärini. Lupja veeti välja Peterburi ja Saksamaale. Aastakümneid oli lubjatööstus Tamsalus suurim tööandja. Ringahjude töö lõpetati 1980. aastatel ja täielikult lõppes lubjatootmine Tamsalus 1994. aastal.

Praegu asub Tamsalu linna piiril Tamsalu Lubjapark - looduse- ja pärandkultuuriobjekt, kus mahajäetud tööstusmaastikust on kujundatud huvitav vaatamisväärsus. Lubjapargis saab tutvuda mitut tüüpi lubjapõletusahjudega, ka hiiglaslike ringahjudega. Õpperada tutvustab paepaljandit, lubjapõletuse ajaloolisi viise, tuhapuistangute looduslikku taimestumist ja taimeliike. Ees seisab väljapanekute laiendamine Eesti 100. sünnipäevaks rajatud esindustammikus paikneva omaaegse moonamaja (rahvasuus Kukeloss) paekivist müüridele.

XX sajandi teisel poolel arenes hoogsalt Tamsalu jõusöödatehas, hilisem TERKO ja Tamsalu Veskid. Tehase toodangut transporditi mitmetesse Nõukogude Liidu piirkondadesse. Tehas laienes, tööliste arv kasvas kiiresti, ehitati viiekordseid elumaju, olmehooneid, laululava. Suur osa töölistest tuli Nõukogude Liidu teistest liiduvabariikidest. 

1950. aastal alustas tööd Tamsalu Masina-Meliratsioonijaam, hilisem Tamsalu EPT, mille põhitegevus oli metsakuivendus. AS Tamsalu EPT tegutseb tänaseni, muutunud on põhitegevus: toodetakse koppasid, metsa- ja teehooldusmasinaid, haagiseid, põllumajandusseadmeid. Tamsalu EPT kauaaegsed juhid Sergei Kurotškin ja Ants Arukuusk soodustasid igati spordiga tegelemist, ehitati võimla, ujula, suusarajad, tenniseväljakud.

1945. aastal alustas tegevust Tamsalu liipriimmutustehas, millest kujunes aastakümneteks keskkonnaprobleemide tekitaja ja põhjavee reostaja. Ajapikku asendati immutatud puit betoonist postide ja liipritega ning liipriimmutustehase asemele ehitati ehitusmaterjalide tehas, mis on tõusude ja mõõnadega töötanud tänaseni. 

 

Tamsalul on huvitav ja mitmekülgne kultuurilugu. Esimese Eesti Vabariigi aastatel tegutsesid paljud seltsid ja ühingud  (haridus-, nais- ja põllumeeste selts, tuletõrjeühing, Ülemaalise Eesti Noorte Ühenduse osakond, lasteorganisatsioonid, spordi- ja isetegevusringid). Seltside eestvedamisel osteti riigilt lagunev Tamsalu mõisahoone ja selle müüridele ehitati talgute korras rahvamaja, mis 1934. aastal sai tulekahjus tugevasti kannatada. 1935. aastal rahvamaja taastati endisest uhkemana: pöördlava ja oma elektrijaamaga (asulas sel ajal elektrit polnud). Kultuurielu oli 30. aastatel väga hoogne, tegutsesid näitering, laulukoor, rahvatantsijad, toimusid vabaõhuetendused, tantsupeod ja osalejaterohked Tamsalu karnevalid, ÜENÜ Tamsalu osakonna suunamisel hoogustus sporditegevus.

Teise maailmasõja järgsetel aastatel jätkus mitmete isetegevusringide tegevus. 50-ndaid nimetatakse Tamsalus Poomi ja Olupi ajaks. Need kaks osavat sõnakunstnikku olid Tamsalu Baskin ja Järvet. 1950. aastal jättis järjekordne tulekahju Tamsalu ilma rahvamajast. Taidlejad kasutasid tegutsemiseks erinevate asutuste ruume, 1960. valmis uus koolimaja ja seejärel oli Tamsalu suurim saal kooli võimla.  1968. aastal ehitas lubjatehas vabaõhulava ja selle kasutas kohe ära Tamsalu Keskkooli entusiastlik klassivälise töö organisaator Karin Poom ning 1969. aasta 1. juunil peeti Tamsalu Keskkooli I laulu- ja tantsupidu. Pidu kogus jõudu, kaasa haarati lasteaedade, kultuurimaja ja Põdrangu sovhoosi klubi taidlejad ning külalised kaugemalt. 2. juunil 2018 peeti 50. laulu-, tantsupäev. Lisaks Karin Poomile on pidude hingeks olnud Hinge Rosenberg, Heidi Mägi, Ülle Feršel, Kaja Raudla ja Sirje Luik. 50. peo lavastas Tamsalu Gümnaasiumi vilistlane Tiiu Mürk.

1980. aastal avati Tamsalus kauaoodatud kultuurimaja ja taidlusringidel oli taas koht, kus harjutada ja esineda. 400-kohaline teatrisaal võimaldas kutsuda esinema kutselisi teatreid, koore ja soliste.

 

Olemaslevatel andmetel loetakse Tamsalu Gümnaasiumi eelkäijaks 1868. aastal tegutsemist alustanud Uudeküla külakooli. Kool on töötanud kolmes erinevas hoones Uudekülas, Tamsalu mõisa härrastemajas ja alates 1960. aastast praeguses asukohas. 1980. aastate algul valmis juurdeehitus. 2012. aastaks lõpetati koolihoone ja õueala on täielik renoveerimine. Kool on kandnud erinevaid nimesid:

1868 Uudeküla külakool 

1909 Nõmküla kaheklassiline ministeeriumikool

1917 Uudeküla algkool

1920 Tamsalu algkool 

1944 Tamsalu 7-klassiline kool

1957 Tamsalu keskkool

1995 Tamsalu gümnaasium 

Alusharidust pakub Tamsalus Lasteaed Krõll. Lasteaed on 11-rühmaline ja asub kahes majas. Lasteaedadel on korrastatud õuealad ning mänguväljakud. 

 

Tamsalut on tituleeritud spordilinnaks. XX sajandi teisel poolel tegeldi spordiga aktiivselt kõigis suuremates asutustes, ettevõtetes, koolis  ja lasteaedadeski. Hiljem on moodustunud spordiklubid. Tamsalu  AO suusaklubi panustab noorte suusatajate arengusse, Los Torose klubi korraldas 20 aastat  Tamsalu kümnevõistlust ning osaleb korvpalli Eesti esiliigas. Tamsalus on oma olümpialased Krista Lepik, Pavo Raudsepp,  Timo Simonlatser, Kaarel Nurmsalu ja Kaili Ots. 

 

Teksti on koostanud Aime Tops