Toimivad kaugküttepiirkonnad vallas on Tapa võrgupiirkond, Tamsalu võrgupiirkond ja Jäneda võrgupiirkond.
Lehtses, Moel, Vajangul, Assamallas, Porkunis ja Vahakulmus on korterelamute ja asutuste hoonete kütmine korraldatud lokaalsete süsteemidega.
Tapa linna kaugküttepiirkonnas on võrguettevõtjaks Tapa Vesi OÜ (Tapa vallale kuuluv ettevõte) ja soojatootjaks N.R. Energy OÜ (erakapitalile kuuluv ettevõte).
Tapa kaugküttepiirkond koosneb:
- Tapa linna põhjaosa,
- Tapa linna lõunaosa,
- Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnak.
Tapa linnas on kaks kaasaegset katlamaja: Üleviste tänava ja Leina tänava katlamajad. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tapa linna soojusvõrku ühendatud 6 katelseadet koguvõimsusega 25,2 MW. Põhikütusena kasutatakse hakkepuitu ja reservkatelde kütusena vedelkütust. Olemasolevad katlamajad on heas seisukorras.
Tapa kaugküttetorustikud on valdavalt rekonstrueeritud, korrastamist vajavad mõned üksikud lõigud. Tapa linna kaugküttevõrk kuulub põhiosas äriühingule OÜ Tapa Vesi (omanik Tapa vald). Tapa linna soojusvarustussüsteem on varustuskindel ja jätkusuutlik.
Tapal on peamised kaugküttetarbijad vallaasutused, korteriühistud, Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad, kaubanduskeskused, AS Hoolekandeteenused Tapa hooldekodud, kirikud, tootmisettevõtted, sh Universal Industries OÜ, Leonhard Weiss OÜ jt.
Linna soojustarbijate hoonete seisukord on keskmine, renoveerimata hoonete energiatarve suur. Seejuures on paljud Tapa linna korteriühistud juba asunud korterelamuid renoveerima eesmärgiga vähendada hoonete energiatarvet.
Tapa kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind, vastavalt Konkurentsiameti 07.03.2025. a otsusele, on 84,50 €/MWh (käibemaksuta) ja lõpphinnana tarbijatele 104,78 €/MWh käibemaksuga. (Konkurentsiamet)
N. R. Energy OÜ kontaktid
Tootmisjuht / juhatuse liige Urmas Kärk
Tapa kaugküttepiirkonna eest vastutav ja avariiolukordi lahendav kontaktisik, kelle poole on võimalik probleemide tekkimisel ja erakorralistes olukordades pöörduda.
Tamsalu linna kaugküttepiirkonna soojusvarustusega, nii võrguettevõtjana kui soojatootjana, tegeleb Tamsalu Kalor AS (Tapa vallale kuuluv ettevõte).
Tamsalu kaugküttepiirkond koosneb:
- Tamsalu linna põhjaosa,
- Sääse elamurajoon.
Tamsalu linnas on üks kaasaegne katlamaja, mis kuulub Tamsalu Kalor AS-ile. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tamsalus linna soojusvõrku ühendatud 3 katelseadet koguvõimsusega 7.5 MW. Põhikütusena kasutatakse hakkepuitu ja reservkatelde kütusena vedelkütust ning gaasi. Olemasolev katlamaja on heas seisukorras.
Tamsalus kaugküttetorustikud on rekonstrueeritud. Tamsalu soojusvarustussüsteem on varustuskindel ja jätkusuutlik.
Tamsalus on peamised kaugküttetarbijad vallasutused, korteriühistud, Tamsalu EPT AS, Maxima kaubanduskeskus.
Linna soojustarbijate hoonete seisukord on keskmine, samas seejuures on korterelamute energiatarve suur. Korteriühistud peavad võtma plaani korterelamute soojustamise eesmärgiga vähendada hoonete energiatarvet.
Tamsalu kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind, vastavalt Konkurentsiameti 30.11.2022. a otsusele, on 71,15 €/MWh (käibemaksuta) ja lõpphinnana tarbijatele 88,23 €/MWh käibemaksuga. (Konkurentsiamet)
Jäneda küla kaugküttepiirkonna soojusvarustusega, nii võrguettevõtjana kui soojatootjana, tegeleb Jäneda Mõis OÜ (erakapitalile kuuluv ettevõte).
Jäneda kaugküttepiirkonnas on kaasaegne hakkepuitu kasutav katlamaja. Kaugküttetarbijad on Jäneda Mõis OÜ hooned, Tapa vallale kuuluv Jäneda mõisahoone, RKAS õppekeskus.
Jäneda kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind, vastavalt Konkurentsiameti 28.09.2023. a otsusele, on 93,12 €/MWh (käibemaksuta) ja lõpphinnana tarbijatele 115,47 €/MWh käibemaksuga. (Konkurentsiamet)
Viimati uuendatud 04.03.2026
