Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad
Tapa valla vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad alates 01.07.2025.
Tegevuspiirkond Tapa linn, Lehtse alevik, Pruuna, Jäneda, Saiakopli, Moe, Näo ja Vahakulmu külad
-
Joogivesi, eraisikud
1,09 €/m3 -
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine, eraisikud
2,10 €/m3 -
Joogivesi, ettevõtted
1,25 €/m3 -
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine, ettevõtted
2,29 €/m3
Hinnad on koos käibemaksuga.
Tegevuspiirkond Tamsalu linn, Porkuni, Assamalla, Vajangu, Kaeva, Põdrangu ja Kursi külad
-
Joogivesi, eraisikud
1,17 €/m3 -
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine, eraisikud
2,17 €/m3 -
Joogivesi, ettevõtted
1,29 €/m3 -
Reovee ärajuhtimine ja puhastamine, ettevõtted
2,33 €/m3
Hinnad on koos käibemaksuga.
Fekaaliveo teenust Tapa Vesi OÜ ei paku. Purgimiskohtade kasutamine tuleb Tapa Vesi OÜ-ga kokku leppida.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine ja selle kasutamine toimub vastavalt Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirjale.
Reovee kohtkäitlus ja äravedu Tapa piirkonnas toimub vastavalt Tapa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale.
Tapa Vesi OÜ kontaktid
- Juhatuse liige Arne Arumägi
- +372 505 4388
- [email protected]
- Juhatuse liige Arndrus Freienthal
- +372 5918 2790
- [email protected]
- Klienditelefon, üldinfo
- +372 322 0048, +372 323 0333
- [email protected]
- www.tapavesi.ee
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujunemine
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanalisatsiooniteenus vee teenusest oluliselt kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja ressursimahukam tegevus.
Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Konkurentsiamet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga.
Veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
- põhjendatud tegevuskulude katmine;
- investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks;
- keskkonnanõuete täitmine;
- kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
- põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
Täpset infot vee hinna kujunemise kohta saab Konkurentsiamet kodulehelt.
Joogivee üldkaredus ja vees sisalduvad mineraalid
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) soolad. Majapidamises puututakse vee karedusega enim kokku kodumasinates tekkiva katlakivi tõttu ning seepärast peetakse karedat ehk katlakivi põhjustavat vett pigem nuhtluseks. Sellegipoolest on kaltsium ja magneesium inimese organismile vajalikud elemendid, milleta osutuksid võimatuks paljud elutähtsad funktsioonid, nagu närviimpulsside ülekanne, lihaste kokkutõmbed, immuunsus või vere hüübimine. Kuna kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud, ei ole Eesti joogivee kvaliteeti käsitlevas seadusandluses ette nähtud piirnormi vee kareduse jaoks.
- Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi.
- Vesi üldkaredusega 3,5–7 mg-ekv/l on keskmise karedusega.
- Vesi üldkaredusega 7–10 mg-ekv/l on kare vesi.
- Vesi karedusega üle 10 mg-ekv/l on ebameeldiva maitsega.
Sobivaim üldkaredus veele on 5–7 mg-ekv/l.
Tapa Vesi teenuspiirkonnas on vee üldkaredus:
- Tapa linn – 6,1 mg-ekv/l
- Tamsalu linn – 6,7 mg-ekv/l
- Vajangu küla – 6,2 mg-ekv/l
Vee säästlik tarbimine
Vesi on väärtuslik loodusressurss, mida kokku hoides säästad raha ja meie ühist elukeskkonda. Kuidas igaüks meist saab kaasa aidata sellise olulise loodusressursi nagu vesi säästmisel? Alljärgnevalt leiad nippe vee säästmiseks nii kodus kui aias.
Köögis
- Pestes nõusid käsitsi, ära lase veel samal ajal joosta. Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega. Kui Sul on kahe poolega kraanikauss, täida üks kraanikausi pool pesu- ning teine loputusveega.
- Külma kraanivee joomiseks hoia veega täidetud anumat külmkapis, mitte ära lase veel joosta, kuni see saavutab soovitud temperatuuri.
- Pese puu- ja juurvilju pesukausis. Loputusvett saab hiljem kasutada taimede kastmiseks.
Vannitoas ja tualetis
- Eelista vannis käigule dušši. Pestes vannis kulutad ligi 3 korda rohkem vett.
- Lühendades duši all käimist 1–2 minuti võrra, võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas.
- Hambaid või pead pestes, end raseerides või käsi seebitades keera vesi kinni. Sellega võid säästa ligi 40 liitrit vett päevas.
Majapidamises
- Pane pesu- ja nõudepesumasin käima alles siis, kui need on tervenisti täidetud.
- Kraanide kasutamise järel sulge need hoolikalt ning ühtlaselt, et vältida asjatut veekulu.
- Parandage kõik tilkuvad kraanid.
Aias
- Kastke aeda varahommikul või hilisõhtul, mil temperatuur on madalam.
- Võimalusel kasuta kastmiseks eelnevalt kogutud vihmavett.
- Kasta taimede juuri, mitte lehti. Lehti kastes aurustub vesi kiiremini.
- Võimalusel eelista kastekannu automaatsele kastmissüsteemile ehk vihmutile.
Seisvast veest põhjustatud terviseriskide vähendamine
Torustikku pikaks ajaks seisma jäänud vesi, eriti suvisel ja soojal ajal, loob soodsa kasvukeskkonna erinevatele mikroorganismidele, mis võivad halvendada vee kvaliteeti ning mõjuda ka inimese tervisele.
Terviseamet soovitab kasutuseta seisnud torustikud enne joogivee tarbimist läbi loputada. Selleks tuleb avada kõik kasutuseta olnud kraanid ja lasta veel voolata seni, kuni see saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam.
Sama kehtib ka kasutuseta seisnud soojaveeboilerite ning soojaveevarustussüsteemide kohta.
Reovee kohtkäitlus
Igas majapidamises tekib pesu-, köögi- ja WC-vett, mida peab enne loodusesse juhtimist käitlema ehk puhastama.
Kui majapidamises puhastatakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostumist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist. Eriti oluline on see kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on praktiliselt puudub või on väga väike. Enamus Tapa valla territooriumist asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alasid on Tapa vallas väga vähe. Põhjavee kaitstuse kohta leiab teavet Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse kaudu.
Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel on bioloogiliselt puhastamata heitvee immutamine keelatud ning seetõttu peab kinnistule reovee puhastamiseks paigaldama biopuhasti. Samuti on lubatud lekkekindla kogumismahuti paigaldamine. Septiku paigaldamine lubatud ei ole, kuna septikus toimub reovee mehaaniline puhastamine.
Puhastamata reovee veekogusse juhtimine või maasse immutamine mõjutab otseselt meie elukeskkonda. Pinnaveekogud kasvavad reostamise tagajärjel kinni, põhjavesi saastub, elurikkus vaesub ning võivad levida haigused. Eriti oluline on reovee nõuetekohane käitlemine tihedalt asustatud piirkondades, kus ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasse välja ehitatud.
Iga kinnistu omaniku kohustus on tagada, et tema majapidamise reovee kogumissüsteemid vastaksid nõuetele: oleksid lekkekindlad ning regulaarselt tühjendatud. Kinnistu omanik peab tagama reovee kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja purgimisauto juurdepääsu.
Vastavalt Tapa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja § 6 lõike 8 kohaselt on reovee kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja kohustatud säilitama kogumismahuti tühjendamise teenuse osutamise dokumente kahe aasta jooksul teenuse osutamisest ning need vallavalitsusele või teistele järelevalvet teostavatele isikutele nõudmisel esitama.
Viimati uuendatud 04.03.2026
