Unistus saada juuksuriks tekkis Karmil juba kooliajal. 1989. aastal, Eesti taasiseseisvumise eelsetel muutusterohketel aegadel, avanes talle toonase Tarbijate Teenindamise Valitsuse (TTV) abil võimalus õppida juuksuriametit. Sel ajal ei piirdunud juuksuriks õppimise võimalused üksnes kooliga. Tulevased juuksurid said praktilisi oskuseid omandada kogenud meistrite kõrval. Nii veetis ka Karmi pool aastat Rakveres Barbaruse tänaval asunud juuksurisalongis, kus tema juhendajaks oli hinnatud meister Tiiu Nigul. „Minu õpetaja oli hästi range, kuid õpetas väga põhjalikult ja tegi oma tööd alati korrektselt. Sealt sain tugeva aluse kogu edasiseks tööeluks,“ meenutab Karmi.
Pärast väljaõpet suundus noor juuksur tööle Tapa teenindusmajja, mille ruumides täna Pizzakiosk tegutseb. Kuigi Tapa oli tollal veel suuresti sõjaväelinn ning paljud noored juuksurid eelistasid mujale tööle minna, otsustas Karmi just siin oma karjääri alustada. Teenindusmajas töötasid meeste- ja naistejuuksurid, õmblejad, fotograaf ning mitmed teised teenusepakkujad. „Maja oli rahvast täis ja elu käis. Kõik vajalikud teenused sai ühest kohast kätte,“ meenutab ta. Eesti taasiseseisvumise ja Vene vägede lahkumise järel hakkas aga nii linn kui ka kunagine vilgas teenindusmaja tasapisi muutuma. Nendel murrangulistel aastatel algas Karmi jaoks uus etapp nii töö- kui ka eraelus.
Mõni aasta hiljem jäi Karmi lapseootele ning võttis kliente vastu kodust. Teenindusmajast saadud kogemused aga andsid südikale juuksurile julguse astuda järgmine samm ning peagi avaski ta Pikal tänaval oma isikliku juuksurisalongi. Karmi meenutab heldimusega, et samas hoones veetis ta ka oma esimesed lapsepõlveaastad: “Käisin selles majas ka lasteaias. Lasteaia nimi oli toona Tapa 1. Lasteaed, “ tõdeb juuksur.
Algus oli tagasihoidlik, sest salongiks oli vaid 10-ruutmeetrine akendeta ruum. „Kliente tuli kannatlikult oodata. Ühel hetkel läks jutt liikvele ning tasapisi leidsid inimesed tee minuni,” tõdeb juuksur. Tänaseks on meestejuuksur samas majas tegutsenud juba ligi kolm aastakümmet, neist üle kahekümne aasta praegustes ruumides.
Tema juuksuritoolist on selle aja jooksul läbi käinud mitu põlvkonda kliente. Just pikaajalised kliendisuhted on Karmi sõnul olnud suurim tunnustus ning põhjus, miks ta oma ametit tänaseni armastab. „Kõige rohkem motiveerib mind see, kui olen mõne päeva eemal olnud ja tagasi tulles näen, et inimesed on mind oodanud. Kui järjekord on ukse taga, saad aru, et sinu tööd hinnatakse ja sind on päriselt vaja,“ ütleb Karmi naeratades.
Ettevõtlik naine lööb aktiivselt kaasa ka kogukonnaelus. Vallaelanike seas on palavalt armastatud tema iga-aastased kodukohvikud, mis on kujunenud oodatud suviseks kohtumispaigaks. Kodused road, elav muusika ja mõnus õhkkond on toonud kokku nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud külalisi. Lisaks kodukohvikute korraldamisele on Karmi aastate jooksul toetanud ka vähekindlustatud peresid, lasteaedasid ning kohalikke spordi- ja kogukonnaüritusi. Tema sõnul pakub talle suurimat rõõmu võimalus aidata neid, kes seda kõige rohkem vajavad ning anda oma panus ettevõtmistesse, mis toovad inimesed kokku ja muudavad kodukoha elavamaks.
Karmi pika töö väärtus ei peitu üksnes tuhandetes lõigatud soengutes, vaid usalduses, mis on aastakümnete jooksul tema ja klientide vahel kujunenud. Just sellised tegusad ja pühendunud inimesed hoiavad elus kogukonnavaimu ning annavad kodukohale tõelise väärtuse.
