Oma 25. sünnipäeval küüditati ta Siberisse koos veel 41 inimesega – kokku 42 inimest ühes vagunis. Tema abikaasa läks vabatahtlikult kaasa, et pere ei peaks lahus olema. Siberis sündisid nende kaks last, Reet ja Jaan. Laine meenutab seda aega erakordse täpsusega kui lõputut lagedat maad ilma puude ja kivideta ning karmilt külma talve, kus temperatuur langes –40 kraadini. Samas rõhutab ta, et inimesed olid seal sõbralikud ning üksteist hoidev suhtumine aitas raskused üle elada.
1953. a Eestisse naasnuna ehitas pere 1957. aastal endale kodu Moe kanti. Laine töötas kolhoosilaudas, kus tema hoole all oli koguni 140 pulli ning see töö nõudis suurt vastupidavust ja pühendumist.
Proua on olnud kogu elu väga tegus ja toimekas. Veel mõni aasta tagasi kudus ta lähedastele sokke. Tänasel päeval sisustab ta oma päevi peamiselt lugemisega ning talle tuuakse raamatukogust regulaarselt uusi raamatuid. Samuti on ta suur spordihuviline, jälgides huviga olümpiamänge ja eriti laskesuusatamist.
Lainel on kaks last, kolm lapselast, seitse lapselapselast ning kaks lapselapselapselast – kokku viis põlvkonda. Küsimusele pikaealisuse saladuse kohta vastab proua lihtsalt ja elutargalt: selleks on olnud raske töö.
Täna, 102-aastasena, on ta elav tunnistus visadusest, töökusest ja elujõust, kelle elutee peegeldab nii keerulisi aegu kui ka inimlikku tugevust ja soojust.
Soovime Laine Tammele palju tervist, rahulikke päevi ja rõõmu lähedaste keskel!
Pildil Laine Tamm koos tütre ja pojaga.
