Õppuse stsenaariumi kohaselt sattus Eesti koos oma naaberriikidega idanaabri hübriidrünnaku sihtmärgiks. Osalejad lahendasid ülesandeid, mis markeerisid laia paletti situatsioone alates rünnakute tõrjumisest kuni taastavate tegevusteni.
Tapa kriisimeeskond harjutas kerksuskeskuse (kriisiabi keskuse) avamist Tamsalu Spordihoones. Hoone varustati mobiilse generaatoriga ning loodi autonoomne andmesidevõrk Starlinki terminali abil. Tapa kaasus ka ILVES 2026 alaõppusena toimunud sularahaõppusele, kus harjutati sularaharingluse tagamist ning majanduse käigushoidmist olukorras, kus elektroonilised maksed on pärsitud.
Reaalses kriisiolukorras lähtutakse kerksuskeskuste avamisel konkreetse hädaolukorra iseloomust ning ajahetkel valitsevatest tingimustest. Viimased dikteerivad ka kus ja millist abi või teenust osutama keskus ette valmistatakse. Kerksuskeskuse miinimumstandard tähendab võimalust laadida elektriseadmete akusid, saada infot ja juhised vastavalt olukorrale. Tulenevalt kriisi olemusest võib see nimekiri täieneda elementaarse toitlustamise, sooja ruumi ning ööbimisvõimalusega. Kerksuskeskused avatakse olukordades, kus elutähtsa teenuse katkestus hakkab oluliselt mõjutama elanike heaolu, elutingimusi, toimetulekut või tervist.
Tapa vallas saavad kriisikeskustena täna toimida kõik valla avalikud hooned. Kriisiolukorras otsustab kriisikomisjon, millises hoones kerksuskeskus avatakse, teavitades elanikke sellest valla meediakanalite, kriisiside võrgu ja teadetetahvlite kaudu.
Õppus andis võimaluse hinnata olemasolevaid teadmisi, ressursse ja tehnilisi vahendeid ning meie inimeste pädevust nende kasutamisel. Kriisikomisjoni eesmärk on tagada, et kriisiolukorras ei tekiks ootamatuid üllatusi ning tegutsemine toimuks kiiresti ja viivitusteta.
